Täna oli plaan ise minna kusagile sõitma ja lasta Vaidol NP 7,2 proovida, tal väike huvi vahetada välja oma slallikama. Kaldal avanes ilus vaade meri valge ja purjed vehkisid merel glissata. Kuni ma kaldal rigasin ja Vaidot ootasin, hakkasid riburada pidi kõik järsku maha ronima ja tuul vaikis väheke. Osad tulid kaldale suuremaid vahetama, osadele aitas. Minul oli kindel plaan 6,3 minna, sest 7,9 on võistlusmasin ja funnimas tuleb käia väikeste asjadega. Vaidole 7,2 kokku ja ise 6,3. Ray kahtles, kas ma enam sellega sõita saan, sest tema juba tiksus 7,0 tagasi, aga mind see enam eriti ei kottinud, sest jänes lippas merel edasi ja see lubaks mu arust glissata küll. Tiksusin muuli tagant välja ja paar pumpi ning lendasin merele, puri töötas ilusti ja laud lendas lainetes. Äge. Tuult oli mulle veel 6,3 piisavalt, vahepeal olid küll augud tuules ja jeebused lõppesid seismisega ning pidi käima saamiseks jälle veits pumpama. Eks ta nats lahja oli selle seti jaoks aga ma vist nüüd ka juba sellise usuga mees:), milliseid mina senini kadestanud ja imetlenud olen, kes ka ilma tuuleta glissavad. Isegi lohed kukkusid juba alla ja triiviśid alla tuult randa.
Kas tõesti olen ainuke, kes glissab veel ja usub, et saab sõita küll. See mõte pani veepeal muigama, kui ma viimaste tiksuvate puuraidurite vahel slalli lasin. Seda, minu "uskumise" juttu juba sõber Raivo küll pilkab, aga see töötab. Enamus kobisid maha ja mina üksi triibutasin edasi, kuni sõitsin vaatama, mis sõber Vaido teeb. Talle meeldis mu puri, aga lahja tuul ei lasknud seda piisavalt mõnuga testida ja vajus lõpuks ka alla tuult ära. Mõned glissis triibud ta sai, aga oli ka hädas pumpamata glissi üritamisega nirus tuules. Oli ka aeg kaldale kobida, selline niru tuulega sõitmisega saab isu ruttu otsa. Veetunnid tulid ja nagu Erno ja Martin ühel race koolitusel ütlesid, et heaks saab ainult kõikide tuultega veepeal käies. Äkki ma nüüd saan ka kunagi paremaks. Lahe.
No comments:
Post a Comment