Pirita ja kapist välja tulek

Täna oli valikus suuna poolest kas Püünsi või Pirita. Mind see Püünsi võsa spot eriti ei tõmba, eriti kui tahaks juba testida oma uusi võistluspurjesid realsete konkurentidega veepeal ja Pirita on see koht, kus Eesti purjelaua eliit treenib/veepeal käib, tingimusedki on hoopis teised kui Püünsi flat ja pudru-mudru.
Kohale jõudes selgus, et tuul oli just kogunud hoogu ja ootaski juba mind. Tuttavad näod naeratasid baasis vastu ja kui rigamiseks läks, siis oli uudistajaid minu uue Gunsailsi Mega Xs 7,9 ümber palju. Ei olegi Loft, ei olegi Gaastra, Pryde, ostsid purjed Gunsailsi Marguse käest, imelik sell? Kes imestas minu valiku üle, kes laitis, kelle jaoks oli see nagu maailma ime, et selline firma üldse võisluspurjesid teeb, aga Kivistik ütles hästi, puri nagu puri ikka, normaalne, uus puri, ole mees ja sõida teistel eest ära, küllap siis ongi hea puri. Jutud juttudeks, polnud mul tahtmist kaldal pikalt plära ajada Mikud olid juba veepeal ja nad on õiged mehed kellega mõõtu võtta.
Tõmbasin alt täpse mõõdu ja jätsi poomist min trimmi, et oleks purjel maksimaalne vedu, kuna kalda all oli tuult vähe ja tiksuda ei meeldi mulle meetritki. Uimeks 41 RS7. Veepeale läksime Matiga kõrvuti, temal tutikad 9-ne Vapor ja 125 Manta. Tegin oma tometusi ja panin siis glissates minema ning vaatasin, kus see Mik ka jäi, tiksub kalda all ja keeras tagasi. Karumaeisaa, panin edasi oma sõitu ja otsisin seltsilisi, kuid meri tühi. Võtsin siis Miiduranna all hoolega kõrgust, et jõemuulist ülevalt Topi lahte sõita ja avastasin ennast ühtäkki vajuvas vees kõõlumast. See on see koht, kus lained tulevad jõemuulilt tagasi ning tekitavad kohapeal õõtsuvaid suuri laineid, mis tasakesi imevad sind endasse ja kannavad vastu muuli karidele. Eri nõme koht, täpselt muuli otsas umbes 100 meetri ulatuses. Kui on niru tuul siis sealt läbi sõita on paras kepp. Tuli meelde üks aastate tagune tiksumine samas kohas, hirm oli siis ikka täiega naha vahel, olin veel puhta algaja ja tuul kukkus hoobilt ning triiv kandis betooni suunas. Seekord pumpasin ennast sealt lihtsalt jõuga läbi/välja ja tagasi tulin juba puhtas laines kõrgemalt, kus oli ka parem tuul. Tuult aina tõstis Tallinna lahe peal ja otsustasin kaldale tulla ja väiksema purje panna. Baasis käis kõva sebimine, ka Peep oli kohale jõudnud. Panin 7,9 kokku ja 6,3 ülesse, Pirital see kuradi liiv ronib igale poole, 7,9 puri oli peenikest liiva tolmu täis ja isegi mast oli liivane, kuigi ei pannud kusagile liiva hunnikusse oma taglast maha. Jama.
Nüüd oli juba meri rahvast täis, kes glissas, kes tiksus, aga minu 6,3 käis enamsti mõnusalt. Väga hea, võiks öelda isegi eeskujuliku min tuule sooritusega puri on see 6,3 puri, super. Enamus sõitsid seitsmeste ja kaheksastega, aga me Peebuga glissasime ka kuuestega, olid küll mõned tiksumise kohad sees, aga see ei rikkunud sõidumõnu väikse purjega, mis mulle meeldib ja kui on vabakavasurf siis ka minu kindel eelistus suurematele.
Nüüd võin julgelt tõdeda, et mina pole varem paremate purjedega veel sõitnud ning ootan juba ärevusega esimest korraliku tuulega slallivõistlust, kus sooritusi teha. Ideaalis oleks vaja võistlustele 7,9 alla ka suuremat lauda ala 125L, millega stardi saginas kindlamalt minema saada segatud tuules ja pudruses kiiluvees. Hangloose!