Prognoosid olid väga nirud, aga tegime plaani ka aftersurfiks Pärnusse, seega kindel plaan ja boonuseks oleks ka veits tuulega võistelda. Minu kindel eelistus tuuleprognooside lugemiseks on Windfinder, mis lubas ikka nats tuult ka hommikuks. Kõne Jürkale hommikul andis ka lootust päikese võimendusse ja kindlat tuult.
Jõudsin enne 11:00 kohale ja vaade oli erutav, tuul puhub ning surfarid sebivad juba rannal ja veepeal. See on see "sipelgad kõhus" tunne ja kaif kui seda pilti jälle näed, eriti kui kahtluse uss on kogu hommiku närinud ning vaikselt oled ka leppinud võimaliku tüngaga. Aga ei, tuul oli ühtlane ja "jäneseid" lippas paksult merel.
Panin oma Mega 7,9 ja 104L Falconi kokku, uimeks esialgu 39 peenikese Selecti, kuid see oli pehmes tuules hell ja vahetasin kiiresti peale testi triipu RS41 vastu, mis oli kindlasti hea otsus kogu päevaks.
Rada pandi jälle selliselt, et stardilippe ei näinud hästi keegi ja kiire tempoga starte andes, jäi nii mõnigi kord protseduuri algul märkamata ja siis sabistasid viimase minuti peal alles kella käima. See vussis ka mu starditaktikaid, millest tulid mõned maha magamised, kuna enam ei jõudnud tuule kõikumist jälgida jne. Veel hakkab lõpuks koitma ka see harrastajate stardilaine iseloom, nigu tuul on pehme, nii kõik pressivad sinna ülemisse märki hunnikusse kokku ja seal on täielik loterii, mis sinuga võib juhtuda. Saad minema või ei saa, sõidab keegi sulle julmalt ette/sisse või ei, katab su keegi täiega kinni või ei jne. Tuleks julgemalt proovida seljuhul seda Martini taktikat alt täie hooga ja siis kiirusega puhtas tuules kõrgust vaikselt võtta ja kindlalt stardiliinile oma kella sõita. Mul õnnestus paar korda lihtsalt olude sunnil, et panin alla ja sealt puhtas tuules õnnestus kõva punnimisega krüssates eesotsas märki jõuda, st. et töötab ja kui teadlikult seda teha, siis oleks krüssunurk ka juba stardiliinilt alates kõrgem, mis teeb selle ka veits valutumaks.
Üldiselt oli see parim võistlus sel aastal tuule poolest ja see lubas ka minul paar väga head sõitu teha ning enamus pekki läinud stardid puhta ja tugeva sõiduga parandada esiotsa kohtadeks. Lahe oli märkides ja lõpusirgel oma tahtmisega kohti krahmata. Lõpuks tuli ka ikkagi väsimus peale, mis tõttu hakkasin jeebustes eksima ja paar korda sai ka oma väga hea start ujudes maha mängitud. Eriti olen pannud tähele, et see hakkab juhtuma peale võistlussõitude pausi, kus jahtud maha ja enam ei saa nagu käima ennast. Peab hakkama vist pauside lõpus endale tõsist soojendust tegema võimlemise ja venitustega, et jahtunud kere jälle kuumaks ajada. Starost ne radost!
Kuni pausini pusisin esikolmiku konkurentsis veel, kuid siis libisesid Roland ja Pärnu Tomm vaikselt paremate sõitudega eest ära. Ega väga suuri vahesid lõpuks ei jäänudki, tase on suht ühtlane ja hea tulemuse teeb see, kes sõidud lõpuni jaksab pingutada. Tuleb hakata jälle jõu- ja võhmatrenni tegema, et pika võistluspäeva jaksaks lõpuni kesta. See on sport ja lõbu käsikäes. Lõbu on heas toonuses võrdsena teistega võidu kihutada ja spordiks läheb siis kui enam ei jaksa, aga ikka kutsutakse jälle starti ning paned hambad ristis, endal jalad/käed pehmed ja pilt virvendab ees. Kui kõik läbi saab, siis on selline vastik õnne joovastus, tehtud. Mina jaksasin. See on see minu de´javu, iga kord peale krossi võistlusi, jalgratta- ja suusamaratone, pingelangu joovastus, nagu narkomaanile uus laks veeni. Peale Pärnu kümmet starti/finishit ja 4 tundi veepeal, oli see tunne. Veits rahulolu 5. koha üle ja veits pettumust ebaõnnestunud lõpuga kaotatud poodjumi lootuse üle.
Hea oli jälle veepeal võidu kihutada hetke Eesti parimate harrastajatega sellises tuules. Hea võistlus ja hea seltskond. Surf on lahe.
Õhtul Peebu ja naistega aftersurf Petersoni puhvetis ja Pärnu ööelu. Pärnu ruulib!
No comments:
Post a Comment