Jaanipäev oli plaanis koduküla jaanitule ümber tantsu lüües ära teha, seega ei saanud mereäärde pikka plaani teha, kui tuul alles õhtul puhuma pidi hakkama. Mõtlesin, et saab ka sellise edela suunaga Paunküla peal oma tunnid kirja. Esimese käiguga kella 16:00 ajal sain oodata pool tundi, kui tuul õiget hoogu kogus ja siis tegin alustuseks 7,9 ühe triibu, tsaib ja plärts esimene jala-aas lahti. Jäin napilt püsti ning udisin kaldale, kruvi pooleks. Sobrasin oma surfikoti kruvidetaskud läbi aga aasakruvisid ei leidnud. Kama kokku ja koju tagasi, kodus mul olid vanad aasad koos kruvidega ühelt Mistralilt.
Teise ringiga tulid ka kodused kaasa, sest vihma ei sadanud enam ja oli soojemaks läinud. Tuul puhus ikka mehiselt, ainult et edelaga on seal värava kalda all tuulekott ja peab kama kakssada meetrit kaldat pidi ülestuult tassima või veepeal võimlema olematu tuulega tuuletsooni, kus puhus 10..15m/s. Mulle meeldib ikka veepeal ujuda ja võimelda, aga tuule käes sai kogu vaev tasutud. Puri 6,3 ja kaks tundi vilet ja vaeva vaheldumisi, tüüpiline edelaga Paunküla, korra puhub üle veehoidla, siis satud kusagile tuule auku järve vastaskaldal ja tiksud 10 min tagasi tuuletsooni. Edelaga saab kogu 4 km pikkust Paunküla sirgelt triikida edasi ja tagasi. Laine selline pehme ja madal, kihutamiseks superluks. Hoolega peab arvestama tuuletsoone, et mitte hooga sõita liiga ligi kõrkjapuhmadele, saartele ja kallastele, sest peale jeebust avastad siis juba ennast täielikust tuule vaikusest ja/või võimled tuulekeeristes, mis puhuvad ka ülevat alla 10 m/s. Parim lahendus on triibutada keset suuremat lagedat ja jeebused teha tugevates virvendavates tuuletriipudes.
Õhtupoole ilmus kaldale ka üks perekond Albust, kus kaks perepoega 16 ja 19, kes olid endale avastanud vahva hobi, windsurfingu. Neil oli kahepeale üks komplekt ja käisid vaheldumisi veepeal oskusi proovimas, laud Fanatic Viper ja puri 6,5 Gaasta Pilot. Noorim 6 aastane mängis meie poistega veeääres autodega ja emad said juttu ajada. Isa oli neil ka selline muhe rahulik sell, kes tundis rõõmu poiste hobi üle.
Neid vaadates tuli oma surfitee algus meelde ja üritasin neile ka nats jagada oma kogemusi purje rigamisel ja veepeal laual asenditega, aga taipasin mingil hetkel, et tahan kohe kogu oma jutu ühte jutti kuni viimase Pärnu võistluseni edasi anda. Step by step. Loodan, et nad said minult ikka seda mida nemad vajasid, mitte vastupidi, et ainult mina sain oma elevuse windsurfist kellegile anda, mis minul välja tahtis tulla. See kipub algajatel surfiõpetajatel, nagu mina olen, ikka juhtuma. Lahe on näha uusi huvilisi, kes janunevad purjelaual tuult püüdma. Tragid poisid olid ja kindlasti saavad nad oma glissid varsti kätte. Tahtmist oli neil kõvasti. Tuult neile!
Vahva õhtu Paunküla ääres. Õhtul veel tule ääres tantsu/tralli ja igikestvat möla külameestega elust ja naistest jaaniõlle kõrvale. Elu on lill!
No comments:
Post a Comment