Valgehobusemäel 18 km vb+kl

Hommikul oli veel mõte minna Tallinna maratonile Kõrvemaale aga siis otsustasin niisama mõnuga suusatada lihtsalt libistada vabas rütmis ja tempos kuidas välja kukub ning läksin hoopis Valgehobusemäele. Nii soojaga pole ammu suusatanud, päikse käes näitas auto 0C. Kevad tuleb mühinal. Tegin plaani 10 vabat ja 10 klassikat. Panin alguses vabasuusad, all LF6, lipe nii lagedal kui metsas hea. Rajad on seal segi nagu pudru ja kapsad, esimene ring tiirutasin seal metsa vahel ja ei leidnud õigeid 5 km otsi. Klassika rajad on saaniga suvalt sisse lõigatud ja samas pole ühtegi jälge ja kolme suunda minevad jäljed korraga. Leidsin siis algul 3 km lõigud ja panin teise ringi mälu järgi 5 km ringile ja siis sain kohe õiged otsad ka kätte, eri orienteerumine. Vaba tunne hea ja jalg kannatab tõusudel ilusti. Võhma veel vähe aga enese tunne hea. Panin siis klassikasuusad-saapad, all maratoniks määritud lipe HF -30 ja pidamine kuum krunt+ 1 kiht -12 klotsiga. Rajale minnes selgus, et lipe on sellistes tingimustes iga määrdega hea, aga suusk ei pea üldse ja ma olin pidamise totsid kõik maha unustanud. Käisin siis baasist laenamas ja panin kaks kihti roosat klotsiga juurde. Pidamine lumel ok, rajas hell. Tegin kaks 5 km otsa ja enesetunne super, nagu ilmgi. Vot see on kaif, sedasi suusatada, päike paistab, lumi sätendab, metsa all männid lõhnavad vaiguselt ja suusk lippab. Lahe, ei mingit enese ületamist, lihtsalt lõbu.