Tartu Maraton

Atsihh! Köhh-köhh! Telekast oli valus vaadata, kuidas suusasõbrad Otepääl mõnulesid. Ise jäin siiski nõmeda kurguviirusega ja nohuga koju. Sellise seisundiga nui neljaks minna ei oleks see, mida ma maratonidel osaledes teha tahan. Seda sai 2009 aastal juba ka proovitud, et veits tõbisene peale haigust kohe maratonile. Hea toonuse ja varustusega on aga lust viis tundi massiga koos libistada. See aasta siis sedasi, kuradi kahju, rada oli super ja ajad tulid vaatamata külmale võitjatel kiired. Näha oli ka, et paljud olid ennast liiga paksult riidesse pannud ja siis aurasid seal joogipunktides nagu aurumasinad, aga külmaga nalja pole. Tervis korda ja karavan läheb edasi.