Papa Slall 3, Lohusalu

Eile veits külmetasin vihma käes ja vibra sees, kuid isu korraliku tuulega võistelda suur. Kohal kogu eliit ja slalli huvilised, tuult merel alates 12m/s kuni 18 m/s, päris karmid tingimused ja laine suur ning murduvad rullid. Panin kokku oma korralikud slallikad 6,2 ja 7,2 NP, laud 104, uimeks alustuseks 34 Costom, kardaan keskele. Esimene start ei saanud rullist üldse minema, kogu karavan pani ees minema siis mina viimasena ja kõik setid paigast ära, trapetsi aasad liiga ees, laud spinnas kogu aeg ja väga ebamugav oli sõita. Punnisin sõidu lõpuni, siis selgus et ei läinud arvesse ja paljud kobisid juba poolepealt maha. Kaldal nuputasin, kuidas setti mugavamaks teha, panin kardaani 2 cm tahapoole ja aasad tsipa tahapoole. Teises sõidus kleepis lainetes hirmsalt lauda kinni ja alla triibul uks lahti perse upakil lõpuni. Panin kardaani 2 cm keskelt ettepoole ja lasin 2 cm poomi allapoole. Kolmas sõit juba parem aga spinnas ikka hirmsasti ja kontroll lainetes null. Tehti supi paus ja otsustasin panna pikema uime Select 39 cm, et vahustes lainetes rohkem pidet saada. Startida kohe palju parem seal vahupudrus ja lainetes hoidis oluliselt rohkem kinni, mis andis ka lainet valida ja krüssu teha järsemalt kui vaja. Väga mugavaks läks, ei tea kas inimene harjub olukorraga või mis, aga sain lõpuks setid toimima ja viimased sõidud sattusid minu kõrvale juba eliidi mehed nagu Erno ja Tartu Tomm, või nad hakkasid hoopis väsima. Hea kogemus ekstreem tingimustes enda oskusi ja setingu valikuid proovida, tulemusest ei saa küll rääkida, kuid ma ei olnud sellistes tingimustes veel slalli sõitnud. Ulme oli vaadata kuidas Jürka ja Peterson liikusid kohe esimesest sõidust alates oma suurte settidega pudrustes lainetes eliidiga sama kiirelt, mis peale Peterson kiitis Pärnu lahe sitta lainet, mis treenib sellisteks tingimusteks krundi alla. Mulle teeb rõõmu see, et lõpuks sain enda setid ja peas kõik paika, mis lubasid mugavalt sõita viimased kaks sõitu. Järgmiseks selliseks korraks on mälufailid olemas.