Tuulega Topu vannis

Täna hommikul oli prognoos hea läänerannikule ja kuna mul hetkel aega paksult, tegimegi plaani juba lõunast Topu poole kimada. Mul kaasas kogu kari, kes peesitasid rannal ja hullasid vee ääres. Tuul puhus 6,2 piisavalt ja mõned sõitsid ka 5-stega. Vesi nagu vannis ja õhk üle 20C, super luks. See aasta esimest korda oleks saanud shortsidega ka söita, kuid ma lühikese kalpsaga ja palja jalu, mis oli viga. Sest õhtuks olid tallad õhukesed ja katki kivide peal ukerdamisest, kuigi kodus olen paljajalu ikka talda treeninud kividel käies. Proovisin erinevaid poomi, kardaani ja uime sätinguid. Ennem Peebu tulekut ei olnud kellegagi võrrelda enda liikumist, kuna teised tundusid seisvat veepeal, slallikad on ikka kiired kamad, sellistes tingimustes kui uduvire laine ja puhanguline mahe tuul. Peep siga liigub ikka kiiresti juba, kui ta oma setingud paika sai, siis ma jäin pikal sirgel sujuvalt maha, samas kui ma vist forseerisin oma setid pärast poole üle. Poom vist sai nats kõrgele ja ei saanud enam sellist head ja mugavat sit...isasendit hoida, et kiirus püsiks, mast käitus tuules närviliselt ning kehaga pidi kogu aeg asendit korrigeerima. Kardaani tahapoole toomine aga aitas laua töllerdamise paremini kontrolli alla saada. Proovisin ka alguses setti 7,2 ja lühike 32 uim, mis vaikse tuulega ei toiminud, selline naljakas kerges spinnis gliss oli kogu aeg ja uime triip tuli laua alt välja lai. Külg tuules ja alla kandis küll aga krüssata ei kandnud. Veel üllatas mind Ahti, kes tegi tuima rahuga mul nina ees ducktsaibi ja kimas edasi, mille peale ma siis ka kohe üritasin sama. Arvata võib, kus ma tsaibi lõpetasin, seda peab hakkama harjutama, päris edev ja vahest ka praktiline, ma arvan.
Lahe päev üle pika sõidupausi.