Surfilaager Roostal

Plaan oli reede hommikul minna laagrisse, sest siis oli prognoos ka tuulele. Lõunast õnnestuski sõitma hakata ja kell 14.00 kohal. Hea tunne oli jõuda mere äärde, kus tuul puhub, päike sirab ja meri surfajatest kirju. Võimas. Kaldalt hinnates tundus tuul tugevam ja panin alustuseks kokku 6,2 ja Peebule tehtud 36 custom maltsauime, mis vajas enne üle andmist väike testimist. Uim töötas tuules ilusti, kuid nõrgemates tuuleaukudes kippus alt kaduma ja kaotasin selgelt kõrgust. Otsustasin siis peale paari triipu kohe ka oma uut 8,3 slallipurje setti testida. Uimeks panin RS41. Pusisin sätingutega terve päevalõpu, kuid head asendit ei leidnudki ja Peebu ning mõne teise slallijaga olin selgelt aeglasem. Tsaibid lõppesid ka enamus seisma jäämisega ja kõõlumisega. Tundus, et selle purje jaoks on seda 104L lauda juba vähe ja kogu aeg oli tegemist, et laud lendu ei läheks, sest puri vedas hirmsasti üle. Sain proovida ka selle taglase setiga 2010 a. 110 Mantat ja 112 Falconit, aga tuult oli siis juba selgelt vähem ning puri tundus kolakas ikkagi ja head võrdlust ei saanudki nende laudadega. Kaldal teistega arutades oli arvamusi ja kogemusi seinast-seina, Peebu pakutud liiga vähene peale tõmbamine tundus järgmiseks testimiseks teema olevat, mida ma siis ei proovinud. Hea päev arenemiseks ikkagi, kus õhtu jooksul sain veel hülgemöla ajada erinevate seltskondadega ja arvamustega suurte purjedega sõitmistest ning settide sobivustest. Õige aeg ja koht testida uusi asju pingevabalt nii veepeal kui analüüsiks aftekale. Laager ise oli hästi organiseeritud, kuid siiski veidi üle rahvastatud nagu viimastel aastatel ikka on olnud. Hea idee oli diskorahvas pealava juurde DJottidega möirgama suunata, kui samal ajal tsillirahvas fännas rannas naturaalmusooni. Õhtujuht Tolik ainult üllatas oma veespordi ja merendusalase võhiklusega päevastes programmides ja totaalse puterdamisega lõputseremoonial, jutt vist jookseb tal liiga kiiresti kui ta ei ole kindel oma tegemistes ja mõte ei jõua siis ka kohe järgi. Näha oli, et ta tundis ennast veits abitult surfarite keskel. Vetikud tegid muidugi jälle super töö ürituse korraldamises ja laabumises sellise rahvamassiga. Mina vana kooliürituste korraldajana oskan võib olla ka märgata rohkem teiste tegijate telgitaguseid ja ma julgen küll öelda, et Vetikute tiim toimis Roostal igal rindel õlitatult. Kahju muidugi, et sellistele üritustele satub ikka ka soovimatud kaadrit, kes varastavad rannalt surfikama ja rikuvad sihilikult laagrikorda, mis teeb laagris valitseva eeldatava muretu olemise veits ärevaks. Mina tsillisin pühapäevani laagris ja eriti lahedad ja siirad olid need Lõuna-Ameerika moosekandid, kes vahvalt tänasid oma viimase esinemise lõpus Alarit kutse eest tulla siia Roosta surfilaagrisse osalema ja esinema. Surfhousi telgi pundid olid ka lahedad omas mahlas, eriti kõva musooni keevitas Karla kitarri ja oma improcoverlauludega. Kvaliteetaeg koos lahedate inimestega, lahe. Järgmisel aastal paneme oma tiimiga ka udumoosekantide pundi kokku, mina vokaal+kitaraga, sveta vokaal, Raivo djambel ja Peep tamburiinil.