Saaremaa Formula EMV teine päev

Hommikul ärkasin puhanuna ja otsisime hommikusöögi kohta Kuressaare pealt, kust saaks kohvi ja pudru või mingi saia. Mitte kusagil polnud söögikohta avatud enne 11:00 ja bensuka letid saiast tühjad. Uskumatu ääremaa. Ja läksimegi ilma söömata hommikusele kipersile, mul oli autos kaks banaani ja leiva viil. Kugistasin need sisse ja vesi peale. Prognoos oli kõva, kuid tuul jälle keerutas ja Kaju muudkui venitas startidega, et keeraks tuule õigeks ja tuleks korralik laks, mida paljud ei kannata. Ei peaks ka rada hakkama sättima ja muidu jama vahem, sest paljud tormiga ei läheks veepeale. Vähemalt tema jutust jäi selline mulje. Mul oli plaan kuni lõunani stardid kaasa teha ja siis mandrile vanaema 85 juubelile kella 15:00 Harmi mõisa. Kuna juba sättis kõvamat tuult ei julgenud 11 m2 peale minna ja panin kokku 7,9 slalli taglase, olen sellega formula lauaga sõitnud ja tundus ok. Kuid seekord ei saanud seti mugavaks ja kogu aeg oli selline kangutamine ja ebamugavus. Kell 10:30 antigi esimese stardi protseduur. 5 minutise lähtega ja lippe lehvitati kaatrist nii, et mul läks täiesti pudruks see formula stardi protseduur. Pooli lippe pole ma elu sees näinudki ja isegi Hardcore vandus ning vangutas pead selle segaduse peale. Lõpuks kui tegelik start lähenes ei olnud mul kell õige ja üritasin viimast minutit sünkroniseerida ning käisin sellega koos ka minut enne starti sisse täiega. Sikutasin purje ja ülestõmbeots läks pooleks, täitsa pekkis. Madistasin seal 4 min ja sõitsin kaatri juurde, kus küsisin, et kas võin veel startida, mille peale Kaju ütles, et sõida aga, peaasi, et kontrollaja 20 min sisse jõuad. Tegin siis oma B-liiga arvestuseks vajaliku ühe ringi kontrollaja sees ära. Teine start jälle suur segadus ja lippudega vehkimine, kord protseduur algas, kord katkestus, kuigi tuul oli kogu aeg sama ja mulle jäi täiesti arusaamatuks see jama. Kui lõpuks anti viimane protseduur sain kella paika, kuid panin kohe stardisirgel tugeva matsuga katapuldi, ribid ja kops valutasid ning raju oli päris kõvaks tõusnud. Paljud ujusid juba ja minagi otsustasin kaldale minna ennem kui päris rajuks läheb. Paras tegu oli kaldale saada läbi Roomassaare sadama tormibasseinide, kus pagitas hullult. Päris paljud olid juba kaldale tulnud ja loobunud. Mina panin käbe asjad kokku ja 13:00 praamile, kuhu sain suht napilt peale ja seal tegin esimese sooja söögi sel päeval, supi, mis maitses hästi. Jõudsin ilusasti pidusse ja kuna puhus korralik tuul veel õhtulgi, tegin kiire manööverduse Paunkülla slallikatega. 2 tundi puhast lõbu pingevabalt ja naerulsui. Tegin ka väikse viidiku kiivrikaameraga, äge. Kodus õhtul vaatasin ka Formula protokolli, kus mina olin B-liiga viimane ja esimese sõidu eest sain DNS (ei startinud) ja teine DNC (ei võistelnud), kuigi ületasin stardiliini. Kaju siiski järgis määrust ja ei lugenud minu starti. Täielik jama võistlus minu jaoks ja arusaamatuks jäi see, miks need kes üldse veepeal ei käinud olid protakollis minust ees pool, peab juhendeid lugema, Kaju seda ei kommenteerinud meilile. Õnneks sain Punkülas oma lõbu kätte ja tuju ei olnud seepärast väga halb. Otsustasin, et enam ei roni kohta, milles ei orienteeru ning oma formula varustus ei ole piisavalt testitud kõikide tuulte jaoks. Tundsin ennast täieliku amatöörina jälle, selles formula elemendis, kuigi olen slallivõistlustel, nagu vana kala. Tuleb rohkem selle formulaga tegeleda ja testida. Bacardidel tuleb teada täpselt, kust maalt slallikaga minna ja millises tuules formulaga minna.