Bacardi Fun I etapp Pärnu esimene päev 104/ 6,3/37

Kaua oodatud Bacardi Fun sarja esimene etapp, koht Pärnu rand. Prognoos oli kõva, tegelikuses veel kõvem puhangud 18...20 m/s, tuul oli hirmus rapsiv ja puhanguline. Panin kokku oma tormi seti Falcon 104 ja Gunsails MS 6,3, uimeks Select Elite S07 37 cm, et paremini vahust läbi saada ja spinni kannatada. Viimased mälestused olid Lohusalust, kus ma maadlesin liiga lühikese uimega vahustes lainetes ja spinnasin kogu aeg. Rahvast oli palju kogunenud, kõik konkurendid kohal, palju oli ka uusi nägusid. Kuid tuul kogus hoogu ja püsis tugevana kogu päeva. Algul tehti M allatuule rada, stardiga muuli poolt. Tegin eri tobeda stardi, kus enne starti 10 seki sukeldusin vahusesse lainesse ja startisin suht lõpust, kuid ega teistelgi lõbusam ei olnud. Paljud maadlesid kõvas tuules kamade taltsutamisega, kiiruse ja puhta sõiduga finishis 6. Tagasi sõites otsustasin muuli juures jalga puhata, kus ka mõned teised kohta otsisid. Seisin seal muuli libedate kivide peal ja lained virutasid vastu kõhtu ja selga ning kamad tahtsid lendu minna kogu aeg. Otsisin kõrgemat ja kindlamat jalge alust kui üks suur laine lõi mu tasakaalust välja ja libisesin ning sukeldusin. Uus laine lõi mul ka kamad käest ja hetk hiljem haakis tuul lahtiselt tagasi triivivasse purje samal ajal kui ma sain just purjeotsast kinni. Pläraki ja puri lendas koos lauaga mulle näkku ning virutas mu selg ees vastu muuli kive. Lendasin kergelt ka peaga vastu kivi, korraks lõi sädemeid silmade ees, aga pilt oli ees ja üritasin kiiresti jalad alla saada ning kamad kinni püüda, et need kivide vahel ribadeks ei saaks. Sain purje/laua jälle alla tuult kontrolli alla ja ujusin muulist kaugemale, et veits rahulikumalt vigastusi uurida. Laud ja puri paistsid terved olevat, uim oli kriibitud, lauaninas mõned kriibud ja purjetaskul mikroaugud. Katsusin ka pead ja tundus, et katki ei ole, mingit muhku ei tundnud. Kohe oli ka start ja panin suht keskelt rajale, esimeses märgis panin sisse ja tekkis võike paanika, lained käisid sõnaotses mõttes üle pea. Rahunesin seal vees nats ja tegin järgmised märgid pika ja kindla jeebikaarega puhtalt ära, koht kusagil sama esimesega. Siis sõitsin muuli juurde tagasi ja valisin Lempsi kõrvale rahulikuma koha, kuid siis anti kaldale kutse ja muudeti rada 8 kaks ringi piki kallast, et saaks kaldalt startida. Selgus, et kohtunikud ei suutnud selliste lainetega paadis võistlust juhtida ja enamusel oli tegu starti saamisega. Mul ka pea veits tuikas pingutades ja võike paus kulus endalegi ära. Tehti pikem paus ja käisime Peebuga söömas. Lasin tal ka oma pead vaadata, pea oli siiski nats lõhki umbes poolteist senti pindmine haav, kust immitses ka verd koledasti. Lasin rannavalve med. töötajal oma haava puhastada ja hinnang anda. Ta arvas, et õmmelda pole vaja ja kui valu ei tee, võib ka edasi võistelda. Nii sai ka otsus tehtud, veepeale tagasi, panin ka igaks juhuks nüüd kiivri pähe. Kalda stardid olid lainerullide vahelt ja oli tegi ülesse saamise raskeks ja märki otse võtta suht võimatu, enamus pautisid, nagu minagi ja koht suht ees esimeses märgis, kuid peale märki panin lihtsalt lainesse katapulti trapetsi aasad olid nats lühikesed sellise alla tuule sõitmise jaoks. Suht lõpus finishisse. Neljandas stardis nägin, et Niine tuli stardiliinile ülevalt ja pani puhtalt otse märki ise tegin seepeale kohe paudi ja krüssasin varem, kuid koht keskel. Järgmises sõidus tegin otsuse, et panen ka enne starti kõrgust ja sõitsin 1:30 sekki tagasi ülesse vaikselt, et minutiga kiirendusega üle stardijoone panna. Sõitsin koos Niine ja Papaga koos märki vabalt välja. Teatsin, et nemad ei ole BF kirjas ja lõpetasin uhkes üksinduses esimesena BF arvestuses. Õnnestunud otsus stardis. Järgmise tegin sama senaariumiga ja võitsin ka Niinet, kuid Papa sai must kiirusega lõpusirgel mööda, BF arvestuses ikkagi sõidu võit. Tuju super ja päeva lõpuks oli jalg/silm Pärnu killerlainetega juba harjunud, panin ka kolmanda sõidu järel poomi madalamaks ja asend läks mugavamaks alla tuule otsal. Esimese päeva lõpuks üldarvestuses kolmas, esimestel vahed väikesed ja kõik võib homme muutuda. Õhtul kapuutsi pestes oli pesuvesi täitsa punane ja verest läbi imbunud, sitt lugu. Tuju oli seepärast veits halb ja Aloha hooaja avapeol otsustasin mitte napsu võtta, et organismile rahu anda. Homseks prognoos sama hull ja pikk päev ees. Öömajale saime Merle vanemate juures ja tal isa pakkus meile unerohuks Kapteni 80% viina, uni oli hea.