Paunküla formula 3 h

Tegin otsuse mitte kihutada terve laupäev autoga mööda Eestit ringi slallituult taga ajades ja läksin kohe hoopis formulaga Paunkülale ning võtsin selle tuule, mis anti. Päike, soe tuul, mida veel. Puhanguline tuul 5...10 m/s, kuid sõita sai kella 11:00...15:00-ni. Formula rokib täiega puhangutes ja aukudes, nats tuleb asenditega mängida ja sõidad kogu aeg ilma glissist välja kukkumata. Slallikaga oleks aukudes tiksunud ja puhangutes glissanud, siis jälle tiksunud. Hea füüsilinetrenn kehale ja glissamisest soojas tuules päiksesäras palsam hingele. Hea päev, autosõiduks kulus täna edasi tagasi otsale 30 min aega.

Püünsi 2 h 7,9 XR 120L

Tegime Peebuga väikse slalli plaani. Rahvast oli Pirtal palju ja mingi firmapidu pidi tunnipärast algama. Kobisime Püünsi, kus oli veel paar laudurit ja mõned lohed. Tuul oli kehvake kuid sai testitud erinevaid sette ja uimesid, selle 7.9 purje ja 120 L lauaga. Veetunnid jälle tulid.

Saaremaa Formula EMV teine päev

Hommikul ärkasin puhanuna ja otsisime hommikusöögi kohta Kuressaare pealt, kust saaks kohvi ja pudru või mingi saia. Mitte kusagil polnud söögikohta avatud enne 11:00 ja bensuka letid saiast tühjad. Uskumatu ääremaa. Ja läksimegi ilma söömata hommikusele kipersile, mul oli autos kaks banaani ja leiva viil. Kugistasin need sisse ja vesi peale. Prognoos oli kõva, kuid tuul jälle keerutas ja Kaju muudkui venitas startidega, et keeraks tuule õigeks ja tuleks korralik laks, mida paljud ei kannata. Ei peaks ka rada hakkama sättima ja muidu jama vahem, sest paljud tormiga ei läheks veepeale. Vähemalt tema jutust jäi selline mulje. Mul oli plaan kuni lõunani stardid kaasa teha ja siis mandrile vanaema 85 juubelile kella 15:00 Harmi mõisa. Kuna juba sättis kõvamat tuult ei julgenud 11 m2 peale minna ja panin kokku 7,9 slalli taglase, olen sellega formula lauaga sõitnud ja tundus ok. Kuid seekord ei saanud seti mugavaks ja kogu aeg oli selline kangutamine ja ebamugavus. Kell 10:30 antigi esimese stardi protseduur. 5 minutise lähtega ja lippe lehvitati kaatrist nii, et mul läks täiesti pudruks see formula stardi protseduur. Pooli lippe pole ma elu sees näinudki ja isegi Hardcore vandus ning vangutas pead selle segaduse peale. Lõpuks kui tegelik start lähenes ei olnud mul kell õige ja üritasin viimast minutit sünkroniseerida ning käisin sellega koos ka minut enne starti sisse täiega. Sikutasin purje ja ülestõmbeots läks pooleks, täitsa pekkis. Madistasin seal 4 min ja sõitsin kaatri juurde, kus küsisin, et kas võin veel startida, mille peale Kaju ütles, et sõida aga, peaasi, et kontrollaja 20 min sisse jõuad. Tegin siis oma B-liiga arvestuseks vajaliku ühe ringi kontrollaja sees ära. Teine start jälle suur segadus ja lippudega vehkimine, kord protseduur algas, kord katkestus, kuigi tuul oli kogu aeg sama ja mulle jäi täiesti arusaamatuks see jama. Kui lõpuks anti viimane protseduur sain kella paika, kuid panin kohe stardisirgel tugeva matsuga katapuldi, ribid ja kops valutasid ning raju oli päris kõvaks tõusnud. Paljud ujusid juba ja minagi otsustasin kaldale minna ennem kui päris rajuks läheb. Paras tegu oli kaldale saada läbi Roomassaare sadama tormibasseinide, kus pagitas hullult. Päris paljud olid juba kaldale tulnud ja loobunud. Mina panin käbe asjad kokku ja 13:00 praamile, kuhu sain suht napilt peale ja seal tegin esimese sooja söögi sel päeval, supi, mis maitses hästi. Jõudsin ilusasti pidusse ja kuna puhus korralik tuul veel õhtulgi, tegin kiire manööverduse Paunkülla slallikatega. 2 tundi puhast lõbu pingevabalt ja naerulsui. Tegin ka väikse viidiku kiivrikaameraga, äge. Kodus õhtul vaatasin ka Formula protokolli, kus mina olin B-liiga viimane ja esimese sõidu eest sain DNS (ei startinud) ja teine DNC (ei võistelnud), kuigi ületasin stardiliini. Kaju siiski järgis määrust ja ei lugenud minu starti. Täielik jama võistlus minu jaoks ja arusaamatuks jäi see, miks need kes üldse veepeal ei käinud olid protakollis minust ees pool, peab juhendeid lugema, Kaju seda ei kommenteerinud meilile. Õnneks sain Punkülas oma lõbu kätte ja tuju ei olnud seepärast väga halb. Otsustasin, et enam ei roni kohta, milles ei orienteeru ning oma formula varustus ei ole piisavalt testitud kõikide tuulte jaoks. Tundsin ennast täieliku amatöörina jälle, selles formula elemendis, kuigi olen slallivõistlustel, nagu vana kala. Tuleb rohkem selle formulaga tegeleda ja testida. Bacardidel tuleb teada täpselt, kust maalt slallikaga minna ja millises tuules formulaga minna.

Saaremaa Formula EMV esimene päev

Hommikul 9:05 praamiga üle ja ilusti kohal. Prognoosi järgi laupäeval mõnus formula ilm ja hommiku otsa puhuski ilus tuul. Kui aga võistlustekava järgi stardid pidid hakkama, kadus tuul nagu nõia väel. Üks kord ka peale lõunat aeti veepeale lootuses, et prognoosi järgi keerab tuule õigeks ja hakkab kohe puhuma. Paras nali oli selle veepeal käimisega. Tuul keerutas ja trikitas osad said juba vahepeal glissi ja siis jälle tühi. Päev lõpetati ära ja hakkas puhuma ilus formula tuul kui meie kaldal passisime. Suve õhtud on valged ja väga imelik oli seal kaldal passida, sest võistlusprogrammis olev kell sai täis ja enam starte ei antud. Otsisime Valknaga endale veel öömajaks lennujaama hotelli 18 euru eest lendurite toad ja suht varakult magama.

EMV Slaalomis Kullipesa esimene päev 7,9/120/41

Eelmise nädalavahetuse peksust polnud surfiasjade poolegi vaadanud ja keha ning vaim olid saanud seega korralikult välja puhata. Pakkisin hommikul asjad autosse ja Pärnu poole tuld. Prognoos oli muutlik, kuid lubas ikka mingit sõidutuult. Tegin plaani keskenduda oma sõidule ja üritada häid starte teha, millega on ainus võimalus tihedas konkurentsis ettepoole saada ja seal püsida finishini. Rada pandi allatuule M ja stardiliin muuli otsa ning finish tagurpidi värav, kust tuli veelkord tsaib teha finisheerides. See oli mulle kunagi vastumeelne, kuid kui tsaibid teed vabalt, siis on see hea võimalus veel nappe edusid võita/kaotada, mis lõpuni võitlejatele alati meeldib. Panin valmis kogu oma slalli taglastuse 7,9 ja 6,3 juhuks kui tormiks kisub. Laua valikus oli mul kaks varianti ja sättisin 120l jalaaasasid paika, kui avastasin, et olin sussid maha unustanud. Jama lugu, ilma sussita ei ole kunagi sõitnud ja väike ärevus tuli sisse. Peale selle avastasin ka, et 120L laua üks jalaaas oli katki ja teisel klambril ka mõra sees. Tegin otsuse, et võtan uuemalt ja väiksemalt 104L laualt aasad maha ja sõidan kõik sõidud suure lauaga, sest alati olen kahetsenud Eestikatel, et mul pole suuremat lauda, mis märgis vaikse tuulega paremini käima läheb. Olin teda ka kõva tuulega katsetanud ja kiirus oli hea ning talutav jala all lainetes. Esimestes sõitudes ei saanud head tunnetust ja olin suht lõpus finishis. Kolmandast hakkasin sätinguid selle setiga ka paika saama ja mugavus tuli sõitu kuigi tuul tõusis ja keerutas

BF teine päev 104/6,3

Hommik algas ilusti, pudrud ja kohvi sees läksime lahinguväljale, mis oli püsinud muutumatuna ning kõik algas taas samast kohast edasi. Tuul 15...18, veits ühtlasem, kuid ikka paras raju. Rada sama kaheksa, panin valmis oma tormikad, laud 104 ja purje 6,3, uimeks select 37. Osalejaid oli vähemaks jäänud, sest eilne raju oli väsitanud paljusid ja need ei ihanud enam sama läbi teha. Minul kindel plaan kohta parandada ja teha oma parim, et kõik sõidud õnnestuksid ja maha viskamised saaks eilsetest kehvadest jätta. Enese tunne oli hea ja tahtmine oli suur ning sõidud õnnestusid vahelduvalt mõnede ebaõnnestumistega. Kogu sõit sõltub stardist ja nendega olen ikka hädas. Kui stardi maha muned, siis oled segatud laines ja tuules ning hiljem esimesi püüda on ebareaalne. Alla tuuleotsad olid hullud rodeod ja pidi panema eri hullu katapuldi ja vile vahel, et kiirust hoida. Pekkis stardid realiseerisin kiirusega ettepoole 6. ja 7. kust edasi olid juba kiiremad ees, keda püüda ei saanud ainult oma puhta sõiduga. Viimastes sõitudes hakkas ka väsimus kimbutama ja oli paras tuim töö need sõidud kaasa teha. Kaldalekutselipp oli õnnistus peale sellist ratsutamist Pärnu tsopis. Vähe trenni veepeal tehtud ja eriti tugeva tuulega, keha oli lõpus ainult reservi peal. Kokkuvõttes kolmas koht üldarvestuses, teine koht seeniorides ja kolmas koht alla 120L laudade arvestuses. Oli ütlemata hea tunne jälle poodiumil olla ja enda saavutusega võib rahul olla. Mind võitsidki kohalikud Pärnukad Randar ja Peterson, kes kasutasid osavalt oma kodulahe killerlaine treenitust, milles nad on head. Juba ühel Lohusalu Papaslallil ma panin tähele, kuidas Peterson vahuste lainerullidega harjununa liidrite hulgas tookord kulges ja pärast kiitis Pärnu sitta lainet, mis teda koduselt seal tunda lasi. Teistel võistlustel oleme temaga ikka ühe taseme mehed, aga tookord oli ta suht eesotsas ja mina selgelt tagapool. Head meelt teeb, et Bacardi on jätkuvalt popp ja osalejaid oli registreerunute hulgas palju. Surf on lahe.

Bacardi Fun I etapp Pärnu esimene päev 104/ 6,3/37

Kaua oodatud Bacardi Fun sarja esimene etapp, koht Pärnu rand. Prognoos oli kõva, tegelikuses veel kõvem puhangud 18...20 m/s, tuul oli hirmus rapsiv ja puhanguline. Panin kokku oma tormi seti Falcon 104 ja Gunsails MS 6,3, uimeks Select Elite S07 37 cm, et paremini vahust läbi saada ja spinni kannatada. Viimased mälestused olid Lohusalust, kus ma maadlesin liiga lühikese uimega vahustes lainetes ja spinnasin kogu aeg. Rahvast oli palju kogunenud, kõik konkurendid kohal, palju oli ka uusi nägusid. Kuid tuul kogus hoogu ja püsis tugevana kogu päeva. Algul tehti M allatuule rada, stardiga muuli poolt. Tegin eri tobeda stardi, kus enne starti 10 seki sukeldusin vahusesse lainesse ja startisin suht lõpust, kuid ega teistelgi lõbusam ei olnud. Paljud maadlesid kõvas tuules kamade taltsutamisega, kiiruse ja puhta sõiduga finishis 6. Tagasi sõites otsustasin muuli juures jalga puhata, kus ka mõned teised kohta otsisid. Seisin seal muuli libedate kivide peal ja lained virutasid vastu kõhtu ja selga ning kamad tahtsid lendu minna kogu aeg. Otsisin kõrgemat ja kindlamat jalge alust kui üks suur laine lõi mu tasakaalust välja ja libisesin ning sukeldusin. Uus laine lõi mul ka kamad käest ja hetk hiljem haakis tuul lahtiselt tagasi triivivasse purje samal ajal kui ma sain just purjeotsast kinni. Pläraki ja puri lendas koos lauaga mulle näkku ning virutas mu selg ees vastu muuli kive. Lendasin kergelt ka peaga vastu kivi, korraks lõi sädemeid silmade ees, aga pilt oli ees ja üritasin kiiresti jalad alla saada ning kamad kinni püüda, et need kivide vahel ribadeks ei saaks. Sain purje/laua jälle alla tuult kontrolli alla ja ujusin muulist kaugemale, et veits rahulikumalt vigastusi uurida. Laud ja puri paistsid terved olevat, uim oli kriibitud, lauaninas mõned kriibud ja purjetaskul mikroaugud. Katsusin ka pead ja tundus, et katki ei ole, mingit muhku ei tundnud. Kohe oli ka start ja panin suht keskelt rajale, esimeses märgis panin sisse ja tekkis võike paanika, lained käisid sõnaotses mõttes üle pea. Rahunesin seal vees nats ja tegin järgmised märgid pika ja kindla jeebikaarega puhtalt ära, koht kusagil sama esimesega. Siis sõitsin muuli juurde tagasi ja valisin Lempsi kõrvale rahulikuma koha, kuid siis anti kaldale kutse ja muudeti rada 8 kaks ringi piki kallast, et saaks kaldalt startida. Selgus, et kohtunikud ei suutnud selliste lainetega paadis võistlust juhtida ja enamusel oli tegu starti saamisega. Mul ka pea veits tuikas pingutades ja võike paus kulus endalegi ära. Tehti pikem paus ja käisime Peebuga söömas. Lasin tal ka oma pead vaadata, pea oli siiski nats lõhki umbes poolteist senti pindmine haav, kust immitses ka verd koledasti. Lasin rannavalve med. töötajal oma haava puhastada ja hinnang anda. Ta arvas, et õmmelda pole vaja ja kui valu ei tee, võib ka edasi võistelda. Nii sai ka otsus tehtud, veepeale tagasi, panin ka igaks juhuks nüüd kiivri pähe. Kalda stardid olid lainerullide vahelt ja oli tegi ülesse saamise raskeks ja märki otse võtta suht võimatu, enamus pautisid, nagu minagi ja koht suht ees esimeses märgis, kuid peale märki panin lihtsalt lainesse katapulti trapetsi aasad olid nats lühikesed sellise alla tuule sõitmise jaoks. Suht lõpus finishisse. Neljandas stardis nägin, et Niine tuli stardiliinile ülevalt ja pani puhtalt otse märki ise tegin seepeale kohe paudi ja krüssasin varem, kuid koht keskel. Järgmises sõidus tegin otsuse, et panen ka enne starti kõrgust ja sõitsin 1:30 sekki tagasi ülesse vaikselt, et minutiga kiirendusega üle stardijoone panna. Sõitsin koos Niine ja Papaga koos märki vabalt välja. Teatsin, et nemad ei ole BF kirjas ja lõpetasin uhkes üksinduses esimesena BF arvestuses. Õnnestunud otsus stardis. Järgmise tegin sama senaariumiga ja võitsin ka Niinet, kuid Papa sai must kiirusega lõpusirgel mööda, BF arvestuses ikkagi sõidu võit. Tuju super ja päeva lõpuks oli jalg/silm Pärnu killerlainetega juba harjunud, panin ka kolmanda sõidu järel poomi madalamaks ja asend läks mugavamaks alla tuule otsal. Esimese päeva lõpuks üldarvestuses kolmas, esimestel vahed väikesed ja kõik võib homme muutuda. Õhtul kapuutsi pestes oli pesuvesi täitsa punane ja verest läbi imbunud, sitt lugu. Tuju oli seepärast veits halb ja Aloha hooaja avapeol otsustasin mitte napsu võtta, et organismile rahu anda. Homseks prognoos sama hull ja pikk päev ees. Öömajale saime Merle vanemate juures ja tal isa pakkus meile unerohuks Kapteni 80% viina, uni oli hea.