Täna jälle vänta. Tegin korralikud ettevalmistused, jook-batoon kaasa, pumpasin kummi. Riietusega olin kimpus, tuulevaikses kohas oleks tahtnud lühikesega minna, aga tuulepoolses maja küljel oli selge, et pikad peale ja see oli hea otsus. Lagedatel on põhjatuul kevadel sigakülm, isegi pika liipsuga tuule käes veits jahe. Metsavahel päikse käes võib aga juba kas või palja tagumikuga peesitada.
Võtsin plaani 2 tundi kulgeda ja nats asfalti ning metsa ka. Ratas jäksas minna kõvasti, aga mul endal jalg veel pehme, metsaaluse mõnes kohas täitsa kuiv ja sai sihtide peal vabalt sõita. Leidsin ka lund metsast, vist kohalik talumees oli omale järgmiseks suusahooajaks esimeseks põhjaks rajale ette varunud. Aga saepuruga on unustanud kokku kraabitud hunniku üle katta ja sügiseks on sedasi sellest ainult mõte järele jäänud. Aga võibolla oli see ka mõne edevama karu talvemaja, millest nüüd ainult kole hunnik järgi oli jäänud. Lund oli meie kandis talvel kõvasti.
Vändatada on vahva.
No comments:
Post a Comment