Tsikliga metsas ja Kuimetsa rajal

Surfist on siiber, täiega, kuigi puhus jälle terve päeva ja kudesin täna hommikupoole kodus padjal. Lõuna paiku kuuldus küla vahel tsikli mürinaid ja mulle ei andnud see rahu. GAS GAS ja co panid Aeli poole kruusale niisama kärbseid püüdma. Ma olengi oma raudratsu kauaks tolmukoguma garaazinurka jätnud ja oma muraka luureretke Kadja rabasse edasi muudkui lükanud. Kondid olid sellest vastikust veepeal tuule käes kihutamisest kanged ning hing ihkas midagi muud vahelduseks. Kella viieks oli paak täis ja plaanid paigas. Kimasin esimese jutiga Vahastu teelt rabasihile ja tuld Kadja järve poole. Mets täiesti kuiv ja rohi paistab mõnusalt jälle läbi, mis teeb kännud ja kivid kaugelt nähtavaks, saab veits ka tempot teha. Turbakraavid on ikka põhjatud aga paraja hooga kannavad üle, kui tagarattas hoida. See ununes mul tagasi tulles ja panin ühes kraavis ühe kohustuliku ülenipli ka ikka ära. Rabas on see hea asi, et kui kukkudes kerra tõmbad, siis haiget pehme samblavaiba peale maandudes ei saa. Õnneks kukkumine oli meeles ja ainult hambad plaksusid kokku, vist jäi suu veits lahti suurest ehmatusest. Murakaaeg on selleks aastaks jälle läbi, aint mõned kuivand junnid leidsin, pagana aeg lendab suvel nii ruttu, et talveks murakmoosi sel aastal ei saanud, jama. Tagasi tulles nägin Kuimetsa rajalt tolmupilve ja keerasin vaatama, et mis värk on. Juss 942 paugutas seal trenni teha. Küll see mees ikka lendab ja liigub kiiresti samaaegselt. http://www.jusslaansoo.com/uudised/35-uudised/108-ktm-testipaeev.html (video rajast kiivri kaameras) Sain loa ka siis meie kandi AMA klassi hüpetega rajal pool tunnikest venida, seda võrreldes Jussi tempoga. Hirmus soones ja kivine oli, kahe trampliiniga sain sõbraks, teised veel hirmutavad, vähese trenni viga. Hoidsin ennast teadlikult tagasi ja meenus surfist fraas TARK EI TORMA. Tervelt kodus tagasi ja päev kirjas, lahe.