Kose Krossirada 2 h

Tegin hommikul varajase treening plaani, et saaks hiljem ka teistega muid tegemisi koos teha. Yamaha YZ250F on päris hea käigu ja minekuga pärast mootori remonti ning kolvivahetust. Sidur veel ikka jukerdab sõrme all ja ei ole konkreetne, aga oluliselt parem kui enne remonti, kus oli nagu ON/OFF lüliti. Tegin 5 ringi kaupa sõite, sain uhkes üksinduses lasta, rada ka heas korras. Treenisin enamasti hooga hüppele minekut, mille tunnetus mul veel jäneses. Sain ka paar korda sügavat esiratta maandumist tunda, mis on selline napikas maokale. Viga gaasilaskmises täpselt hüppe eel ja uuesti andmisega hiljaks jäämisega. Muidu pikal õhusõidul tunne kontrollitav, tagaamort töötab maandumisel hästi ja lennata on lahe. Esiamort vets jäik ja põrutab käsi, peaks allaminekut pehmemaks keerama või on viga ka ilma gaasita maandumisest, kus maandumisel mootor pidurdab ja surub inertsist raskuse pauguga esirattale. Tegin ka kurvitrajektori vahetusi ja leidsin kiiremaid läbimiskohti ja tehnikaid, selline erinevate soonte proovimine on, nagu purjelaua slallis märgis seest ja väljast sõitmine. Vahest võidad, vahest kaotad ja teistega koos rajal olles pead olema proovinud erinevaid kurviläbimisi, et oma hoogu hoida seal, kus ruumi antakse.

Papa slall

Prognoos oli hea ja enne võistluste starte oli ka tuult minu 8,7 ja 117L lauale. Tegin paar kontrolltriipu, kõik toimis. Esimene start k15:00, tuult miinimumi piiril ja puhanguline. Sain kella ilusti käima, viimasel 30 sek kiirenduseks tuult nappis ja starti 10 sek hiljem. Sain liinil alles käima ja esimese otsa lõpuks tuul kustus täiesti, kalda kutse. Passisime seal paar tundi ja lootust väga ei olnud heaks tuuleks, hakkas ka veidi märjas kalipsos olemisest külm, tegin otsuse asjad kokku panna. Sain just asjad kokku, kui tekkis jälle tuul ja kutsusti veepeale. Mina ei hakkanud rapsima ja külmetamisega riskima ning sõitsin koju. Tagant järgi tarkus on, et kui tulid võistlema, siis võistle lõpuni ja targalt. Need, kes võtsid kohe kalipsod maha ja soojendasid end üles kuivades riietes, läksid hea meelega uuesti. Targemad omavad ka teist kuiva kalipsot, millega on mugav uuesti peale pausi minna. Nagu oleks juba kogemusi, aga ununevad asjad ja viimasel ajal on ka vähe võistelda saanud.

Pirita slallitrenn

Tuul puhus päev otsa ja kui mina Piritale jõudsin, siis oli vähe järgi andnud. Panin kokku 8,7 purje ja 117 wide, uimeks 51 deb. Kardaan keskele, peale esimest triipu tuult vähe ja nihutasin ettepoole 4 cm ning muutus asend mugavamaks. Tõstsin ka poomi 5 cm, kuid lasin tagasi 2cm ja muidu liiga kõrge. Kiirust ja käiku sain võrrelda Saarmi ja Vetikuga, mina nats kiirem, kuigi ei olnud erilist mugavat minekut. Tunne hea, homseks Papaslalliks valmis.