Rohuküla formula 3 h

Peebuga plaan tuult püüdma läänerannikule kuha lubas prognoos sooja ja tuulist päeva. Rohukülas jänes peal ja tuult umbes 6...8m/s loodekas, st. lainet väga ei olnud. Mul olid kaasas formula ja suur slallikas 120L, 7,9 taglasega, aga tahtsin ikka formulat enne Bacardit proovida ja kodustada endaga. Kui rigatud saime oli tuul keeranud ja kukkunud. Nats tiksumist ja mõned glissis otsad, siis tuul keeras jälle paika ja hakkas puhuma, nüüd juba palju parem. Sättisin poomi kõrgust ja trapetsiaasade pikkuseid, et leida head püstist asendit nagu prodel sõites on. Mul on harjumus sõita sellises rippuvas kõveras asendis, mis küll hoiab paremini glissis min tuulega, aga kiirust sellega ei ole, sest kiirust kogub set jäiga asendi hoidmisega. Prod sõidavad veel lauda kergelt vastas küljele kreeni ajades, et lauda uime peale sõitma saada, mis annab kiirusele lisagaasi. Mõned sirged õnnestus uime peal lasta ja selline naljakas jäik asend tekkis, millega panid ka läbi lainete nigu saia. Poomikõrgus kipub kogu aeg alla vajuma, peab mingi lahenduse leidma, et seda fikseerida muidu jama kui võistluste ajal see alla vajub. Andsin ka Peebule proovida oma formulat, et tallegi pisiku külge nakatada, aga tuult oli vähe ja käima saamine pumpamisega tegi talle peavalu, kuid teise otsaga sai käima ja esimesed formula sõidud tehtud. Mul olid tehtud õhtused plaanid ja sättisin 16:00 minekule, kuid siis just läks tuul heaks ja ilm oli super soe ning päikseline. Unistuste surfiilm, oleks selliseid päevi rohkem ja aega peab leidma, et nendest täiega osa saada. Elu on lill.