41. Tartu Maraton 2012

Sõitsin juba laupäeval Tõnu ja Elle juurde Tartusse, et hommikul säästa reisimist ja liigset väsitamist une arvelt. Hommikul -10C ja tuul 6 m/s. Pudru moosiga ja kohvi sisse ning starti. Stardi number 3878, suht lõpu koridorides. Tuul oli stardis vinge ja külm, panin Tõnu soovitusel vähem riideid ja jõudsin seda hetkeks juba kahetseda, sest külm oli seal keksida ja sooja hoida. Kui aga stardist minema saime hakkas soe ja tuulejope hoidis parajalt sooja. Enese tunne oli super ning lasin mõnuga minna. Lagedatel keerutas tuul lund rajale ja rajad olid täis tuisanud. 30. km läks esimest korda raskeks ja ühel tõusul tuikas säärekramp kergelt ning tegi olemise ebamugavaks. Tõmbasin veits selja sirgu ja proovisin rahulikumalt võtta, et ikka lõpuni jalga peaks, sellega hakkas kohe voorima minust mööda see mass, keda ma stardist alates seljataha olin jätnud. Valus oli nii kehal kui ka spordimehe hingel kui kohti kaotasin. Vähene treenitus andis puuderlumes järjest rohkem tunda ja krambid kimbutasid tõusudel mõlemas jalas, valus. Võtsin hinge kõvaks ja lasin oma tigukäigul edasi, et leida mingit valutumat rütmi, mis olukorda hullemaks ei teeks ja mingigi tempo püsiks. Kugistasin järgmises söögikohas soola ja hapukurki, mis pidi aitama krampe leevendada. Enne lõppu läkski veits jalg paremaks ning proovisin tempot tõsta. Viimased 3 km oli adrenaliin valu leevendanud ning lappasin paaristõukeid. Ülakeha on ujumisest heas toonuses ja panin mõnuga, suusk lippas ilusasti. Võtsin umbes 30 kohta tagasi ja finishis ajaga 5:18, mis hetke suusavormi arvestades super aeg. Koht 3035, mis on aega arvestades suht tagasihoidlik, sest viimastel aastatel on harrastajate tase lihtsalt nii kõvaks läinud. Paar aastat tagasi oleks selle ajaga alla 2000 sisse sõitnud. Pärast väike saun Tõnni pool ja hea tujuga koju tagasi. Mind oli ka telekast näidatud, kuidas ma soolaleiba ja rosinaid kugistan ning nägu naerul. Lahe.