Pärnu Bacardi Fun I etapp

Kirjutan siis oma esimesest surfipoodiumikoha saamisest. Esimene päev oli prognoos hea, tuult palju, isegi oleks 6,3-ga võinud minna, aga tegin esimest korda otsuse teadlikult üle purjega minna võistlema, seega valik 7,2. Uime valik on selle setile mul niru, kas Selecti RS41 või SL39, kõva tuule jaoks peaks lühema ja taha konksu uime panema. Õige valik oleks olnud minu salarelv costom 34, järgmine kord proovin selliste tingimustega. Esimesed sõidud ei saanud stardist õieti minema, jäin keskmistega puntrasse kinni ja esimesed panid eest ära. Pikk uim ei andnud ka head kiiruse asendit, et kiirusega kõvas tuules kohta parandada. Kõik koha parandused tulid ainult teiste eksimustest ja sirgetel kaotasid kiirematele selgelt kiiruses. Neljanda sõidu ajal tuul keeras ja korraks vaibus, kuid mul õnnestus kuidagi punnitada glissis märki välja ja ka tsaibida, siis tuli uus puhang ja olingi esimesena märgist väljas Nõmmik sai kohe järgi ja sudis järgmises märgis oma formulaga hooga minema nirus tuules ei saanud talle kohe kanda ja sõit teisena üle finishi. Viimased stardid üritasin Martin Ervini järgi tagant tuules, kuid minu käik oli oluliselt aeglasem ja seega sama sitad stardid. Tagant järgi tark olla, oleks pidanud vaikse tuulega Hardcore kõrvalt hästi ülevalt startima, ta tegi sealt häid starte puhtas tuules. Esimene päev kokkuvõttes 6. ,seeniorites 3. Hardcore ja Kivistiku järgi. Konkurendid Valkna ja Saarm turvaliselt taga, kui saaks veel tuulega sõita. Pühapäeval tuult pole, startidega venitatakse minu rõõmuks, kuid siis otsustatakse ikkagi stardid anda. Mul oli kaasa võetud ilma tuuleta startimiseks vana ujuv ront Windglider, kuid tegin esimese stardi kaasa ja siis kobisin maha, sest sellega saab sõita ka kuskil mujal. Terve sõit kulges Ormi taga vahutades ja minu tsaibikaar tegi ka Pärnu lahele tiiru ära. Siga lahe võidukihutamine, samas kui esimesed ruigasid glissata formelite ja suurte slallikatega, sest tuult oli merel normaalselt ka minu 104 slallikale. Puhas vale arvestus palgi kasuks. Vahest on teiste uhkeid kama valikuid vaadates mind julgustanud Virgo kuulsaks saanud ütlus, et ega kamad ei sõida, mille peale seekord oli mul aga veel sitem tuju ja kamandasin lapsed-naise autosse ning koju elu üle järele mõtlema. Õhtul vaatasin, siis tulemusi ja mis sa kostad, mina seeniorides ikka kolmas, kuna Kivistik ei startinud ja Valknal läksid ka sõidud nahka, Saarm võttis häid kohapunkte selle päeva kahest sõidust ning tõusis ise teiseks. Kuradi-kurat auhinnatseremooniale ei osand jääda, kogu esimene poodiumihiilgus läks kaduma, pildigaleriis seenioride kolmas plate tühi. Helistasin hommikul kohe Vesselovile ja lubati järgmisel Pärnu üritusel pidulikult üle anda. Vot selline tore lugu.