Püünsi sügissurf

Vahepeal lumesadu ja külmakraade loetud sai juba mõelda, et selleks hooajaks on surfijutud läbi. Aga ei, päike jälle lumekirmed ära sulatanud ja õhu soojaks paistnud. Kusjuures hommikul kõlgutasin ise väikest mõtet, mis peale Peep helistas lõunal ja ei lasknud kaua mõelda, minek. Tuult läänest 9...12m/s, päike, soe, sobib. Rey oli juba kohal ja mõõtis ninaga tuult, et õiget purje valida. Ma ise tahtsin 6 panna aga Rey arvas, et täna sellise külma veega ujuda ei tahaks, seega 7,2 ja pikk 41 uim. Rey ise pani 7,0 ja ka slallika. Tegime paar triipu ja tõstis veitsa tuult veel juurde, mis peale kobisime kaldale väiksemaid vahetama. Selleks ajaks oli rahvast juba murdu ja ka Peep kohal ilusasti 7,8 kaldal juba koos. 6-sed masti, costom 34 uim ja uuesti kõik veepeale. Peep siga on minust sirgetel ikka veits kiirem, mis peale käisin kaldal tormi ületrimmi tagasi laskmas, et kiirust tõsta, aitas väheke. Kohe kiirused ühtlasemad aga tsaibid mul veits ikka kiiremad ja kindlamad. Kui Peep oma tsaibid kiireks ja kindlaks saab, siis on ta kindlalt rahvaslalli esikümne mees. Mina pean oma kiiruseasendiga midagi muutma, sest tuult nagu on aga kiirust ei ole. Või on lihtsalt jälle uimes kogu jama, sest hea uim mul 6,2-le sai Rohukülas kivisse raiutud. Seega peab algaval hooajal uusi uimesid jälle hankima ja ka reguleeritavad aasad poomile, mis on ka mingi teema parema asendi leidmiseks. Vaatan võrdluseks ikka oma asendeid võistluspiltidelt versus Prode asenditega, paistab nagu oleksin liiga püsti. Ka täna oli selline tunne, et tahaks poomist veits kaugemal olla, seega pikemad aasad. Koduteel veel Pubist tass teed keresse sooja tagasi saamiseks ja hea päev jälle kirjas.

Kose krossirada

Reedel sai vana sõbra juures saunas käidud ja selgus, et ta poisile väikse krossika hankinud ja nüüd vaja hoolega trenni teha, kellegi oskaja pilgu all. Ma küll pole teab mis krossiekspert, aga midagi olen kuulnud ja näinud, kuidas võiks alustada krossimootorrattaga sõitma õppimist lihtsamate harjutustega. Sai siis laupäevaks trenn kokku lepitud Kose rajale. Ilm oli ilus, aga eelmiste päevade lörts oli raja märjaks ja libedaks teinud, koos suurte loikudega rööbaste aukudes, kus jääkülm vesi. Tal 10 a. poiss oli hirmus hakkamist täis ja ei tahtnud pikalt niisama möliseda raja ääres, ajas aga mind rajale ette ja ütles, et sõidab samas jäljes järgi:). Ma ise ka lühikese jutuga ja panin siis ees tasakesi oma 300-se GASGAS-ga minema, poiss kadus kohe ära peale esimest kurvi. Kui ma teisele ringile hakkasin minema, leidsin isa ja poja järgmisest kurvist käsi laiutamast, sain aru et siin on veel vara rajale pusima tulla ja soovitasin raja keskel kõval pinnasel alustuseks kaheksaid teha, sellega kiirenduse, käiguvahetuse, pidurdamise ja kurvi tehnikat harjutada. Ise panin mõned kiiremad ringid ja siis väike puhkus. Jalad olid märjad aga külm ei olnud, sest ilm oli super. Paele seda kui vend on mu tsiklit näppinud ning mõned asendituuningud teinud, seisab uskumatult hästi kurvis nüüd tasakaal paigas ja ei vaju enam esiratas alt ära. Ta oli lenksu ettepoole liigutanud, esikummi tühjemaks lasknud ja amorti jäigemaks keeranud, super hästi toimis kõik. Esimestel ringidel sõitis minuga koos üks 4 takti KTM, kuid viimases vahetuses kadus ta ära, vist mu tempo tõusis pidevalt ja rada läks mulle iga ringiga kodusemaks, väsimust ka ei tulnud, vist need viimased rajud surfivõistluse etapid on käed tugevaks teinud. Vanad sisse õpitud refleksid hakkasid jälle tööle, mõned trampliinud lubasid endast juba ka üle hüpata ja liivavallid aitasid kurveid hooga võtta. Lahe. Igati vahva päev, peaks tihedamini ikka tsikliga ka krossirajal sõitma oleks tunnetus parem. Loevad ikka millimeetrid ja sekundiosad. Sai veel lõpuks vaieldud hiljem saabunud vennaga starditehnikate üle praktika ja teooria (minu teadmised maailmamehe Stefan Evertsi YOUTUBES rippuvast krossikoolist) vaatevinklitest, võitis ikkagi praktika. Hakkan nüüd starte ka õigesti harjutama:)

Sügissurf Rohukülas

Peale Nasva eestikaid on olnud pikk paus veepeal käimisest ja tegeletud rohkem MTB rattamisega. Kuid hea tuule prognoos ja soe õhk ajasid mind jälle veele, kaaslasteks Haapsalu Jaanus ja Raivo. Kohal olid ka teised tuulesõltlased nagu Mart, Barabanov ja sellid keda ma nimepidi ei tea. Kohale jõudes oli tuulepidu, lõunast, 10..13 m/s. Veepeal sõideti 4,2 ja 4,7 stega. Minul oli kaasas ainult 6,3 ja 7,0 slallikad, seega kokku pauguset NP RS6 6,3, laud 104 falcon ja uimeks Select peenike 39. Purje tõmbasin alt max mõõtu ja kardaani 1 cm ette, poom keskele. Väike jänes tuli püksi kui jalutasin munadeni vette, puri laperdas tuules ja külm vesi imbus kalipsosse. Liiga pikk paus on olnud vahepeal oli esimene mõte, kuid siis kui juba purje tuulde tõmbasin ja laual olles trapetsisse haakisin ning täie pasaga mugavalt lainetes lendasin oli jänes kadund ja loll irve tuli näkku tagasi. Surf on lahe. Tegin paar kuiva otsa, siis kalda poole puhkama, kuid vesi on nii madal, et muuli madalikust mööda kimades täie glissi pealt lõi laua korra viltu vastu kivi. Mõnus, kaldal vaatasin uime otsal kalasuu ja vuntsid, pekki. Kaldal kohalik sõber Jaanus rääkis, et see üksik kivivana on ikka madalveega pikauime mehi üllatanud. Panin siis uimeks costom 34 cm ja tagasi veele. Paugutasin seal järjest tugevneva tuulega järjest kiiremaid triipe ja glissis tsaibe, kuni ühel tagasi otsal viskas üks murdlaine mu niimoodi lendu, et jäin kuidagi rippuma ja kõrgust tuli hirmutavalt palju korraga. Õhus olek tundus kuidagi eriti pikk ja abitu, et ei suutnud korralikult maandumist ettevalmistada ja siis vajusin kuidagi ette ja sukeldusin täiehooga vastutulevasse lainesse. Pauk oli nii kõva, et eemal eespool sõitev Jaanuski kuulis seda ja tuli vaatama, mis juhtus. Õnneks varustus terve, aga käsivars jäi kusagile masti/poomi vahele ja sai sellise vindiga haamri litri, et närvivalu lõi korraks käe tuimaks. Udisin valu trotsides ja Jaanuse järelvalve all kaldale tagasi. Hea, et on sõbrad, kes tunnevad huvi kui keegi ära kaob veepeal ja siis sul silma peal hoiavad kuni kaldani tagasi peale mingit jama veepeal. Tänud Jaanusele, kes veel ka mu kamad kaldalt autode juurde tassis. Olen nüüd tänuvõlglane Jaanusele, õnneks kondid terved ja lihasvalu läheb paari päevaga üle. Kaldal üritasin küll head nägu teha, kuid hiljem saabunud sõber Peebuga vist midagi tarka ei osanud rääkida ega arutada. Koju sõites tõmbas ka kaela kangeks, sellest paugust. Muidu oli ju super surfipäev ja sellist ilma koos tugeva tuulega ei ole kunagi liiga palju.