Pärnu Slall I etapp

Hommik algas hästi, uni oli hea, pudru kõhus ja kohvi joodud. Asjad autosse ja Pärnusse. Tuul puhub, enese tunne super, kõik on valmis. Purjeks rigasin ainult 7,2, sest prognoos lahja, aga kestev ning see mul kõige suurem. Kipper kuulatud, stardini 15 min, asjad kätte ja veele. Teise madaliku peal vahetan purjekätt ja koperdan ning vajun kergelt käega kolmanda akna nurka. Plärts, purjeaken lõhki, umbes 30 cm L täht, mida v..... . Kähku kaldale, sõita saaks ka 6,3, mis mul veel rigamata. Puri kotist välja, rigatud, veele. Uskumatu, teise madaliku peal 6,3 purje tuulde tõmmates, plärts, topirihm puruks, punn lendas ka minema. Seisin seal ja ei ropendanud enam, vaid mõtlesin, et mis toimub? Keda ma olen pahandanud, et nüüd siis niimoodi? Kuna ma ei ole mingi niisugune, siis ei jätnud jonni ja kobisin jälle kaldale plaaniga 7-se auk kinni teipida ja teise starti jõuda. Teise starti jõudsin ja 5. finishis, teip hoiab veits naljakalt akent, aga peab kinni. Kolmas start esimeses tsaibis tunnen, et puri laseb läbi, vaatan teip lahti. Selge, udin sõidu lõpuni, 8. See asi kah nüüd siis ära proovitud, kõik, aitab tänaseks. Kaldal Vesselov ei saa aru, mis ma siin virvendan ja veepeal ei ole. Vaatan veel paari sõitu kaldalt, kuidas teised täiega mõnulevad. Siga lahe küll, veepeal tundsin end jube hästi täna aga surf nagu iga teine tehnikasport, paneb tulemuse sõltuma ka asjadest. Ja täna läks niimoodi. F-Teamile tulid punktid Peebult, kes tegi korraliku võistluse. Olegile jälle tööd pakkuda nüüd.

Pirita EMV slaalomi I etapp

Päev algas sellega, et prognoosi polnud ja magamata öö lapse voodi kõrval ei sundinud ka sõitma Pirtale võistlema slalli koorekihiga. Kuid juba hommikul Peep helistas ja kamandas Teami eest võitlemise ettekäändel mind liigutama Pirita poole, info merelt andis ka lootust meie 7stega võistlemiseks. Jäin muidugi registreerimisele hiljaks ja kipperite jutud kuulmata koos stardiprotseduuridega, raja skeemidega. Õnneks tehti regamisel meile Karmoga erand ja lisati stardilisti. Kähku 7,2 kokku, RS41 uimeks alla ja veepeale 10 minti stardini. Kiiruga sain teada, et olen 2. heatis. Kimasin siis veepeale teadmata, kus on stardiliin ja mis rada on. Kõik sebisid suvalt stardipoi ja kaatri ümber, mille peale ma sõitsin üles tuult kaldale ja jäin esimest starti vaatama, et kust-kuhu. Kaldal trehvasin Vetikut, kellelt sain teada, et sõidetakse järjest, kuid seda ei taiband küsida, et mis alusel järjest ja kes-kuhu järjest. Poogen, panin siis Vetiku järgi stardi poole. Muidugi magasin stardi maha 10 sek, viimasena üle, rada puhtalt läbi 7-s. Finishis sain teada, et 5 esimest saavad top heati, luuserid kohe edasi kolmandasse. Stardi jälle munesin maha, Lempsi ees seitsmes. Teise kvalifikatsiooni punnisin kogu sõidu Vetikul kannas ja jäin napilt top heatist välja 6. Viimane start sain hästi minema suht eesotsas, kuid siis tuul kukkus viimase märgi eel, kus jäin täitsa seisma ja tiksusime Papa ja Annikaga kõrvuti. Papa ja Annika said esimese puhanguga minema, mina ei saanud midagi. Sain ainult vaadata, kuidas kogu suurte kamade rong mööda pani. Suht viimasena üle finishi. Väsimus oli peal kui veest välja kobisin ja asjad kokku koju. Õhtul tulemusi kuuldes, selgus et minu esimene sõit jäi mingil põhjusel lugemata, seega DNF ja koht 25. Täitsa pekkis koht, vist ka sellise seisundiga loogiline, kui ennast lohutada. Egole ka kõva äratus peale eelmise aasta rahvaslallide häid kohti. Tuleb hakata jälle otsast peale võistlemise ja slalli ABC-ga tegelema. Ja muidugi suuremad kamad hankima vaiksema tuulega sõitudeks, sest muidu ei ole lootustki esimeste meeste sõidu võrdlust ja kogemust saada.